Shalini kiri
1. KUU
Naiselik liikumine
Mul oli vahepeal 2 aastat sellist aega, kus ma ei liikunud põhimõtteliselt üldse. Õppisin magistrantuuris kunstiteadust ja kuna see oli mulle paras väljakutse, siis olin naelutatud oma konspektidesse. Arvasin, et õppimise ajal tuleb olla tõsine, olin pidevalt pahas tujus ja stressis, elasin välja oma nunnud ja mitte nii nunnud meltdownid oma kaaslase ja pere peal. Ma olin endale tekitanud mingisuguse ettekujutuse ja raamistiku, et nii peabki see periood olema ja nähvasin kõigile, et teistmoodi ei saa.
Kunstiteaduse õppimine on endiselt üks parimaid otsuseid mu elus, aga see oli ka aeg, mil ma tundsin pidevat rahulolematust oma tuju ja keha suhtes ning kõige enam – särtsu oli pidevalt vähe. Kuna liikumist oli üsnagi null ja olin küll sale, kuid siiski mitte endale rahulolevas kaalus. Kui liikumist napib, siis see mõjutab otseselt ka meie ainevahetust ja seedimist – see muutub kohe kordades aeglasemaks.
Kuna ma olin terve elu võidelnud keerulise seedimisega ja sel hetkel ei teadnud ma, et ma ei tohiks süüa gluteeni sisaldavaid toiduaineid, lehmapiimatooteid jpm, oli minu soolestiku olukord juba väga halb. Kui kõht on punnis, valutab, raske, kinni/lahti, siis on automaatselt ka tuju raske ja pahur, sensuaalsusest ja libiidost ei maksa üldse unistada.
Sageli polegi asi kehakaalus ja selle numbris, vaid pigem enesetundes – meil on kõigil mingi sisemine tunne, kuidas ja millal me tunneme ennast kergelt, värskelt ja kaunina. Minul on see suuresti seotud tundega, et soolestik ei punnitaks ja seedimine oleks korras.
Üks hetk aga panin endale eesmärgi, et ma liiguksin, magaksin, sööksin, kirjutaksin ja... hingaksin - ja seda kõike järjepidevalt.
Shalini
Üks hetk aga panin endale eesmärgi, et ma liiguksin, magaksin, sööksin, kirjutaksin ja… hingaksin – ja seda kõike järjepidevalt. Just järjepidevuse säilitamine on koht, mida on raske saavutada: tuleb ju tuttav ette uue ettevõtmise alguse tuhin, paar päeva kuni mõned nädalad-kuud oma rutiinide tegemist, kuid siis oled jälle tagasi sama netflixi, alkoholi ja rämpstoidu rüpes. Ja siis oled seal – kuu, kaks või rohkemgi kuniks teed jälle uue alustamise uue programmiga.
Järjepidevuse ja motivatsiooni leidmine ning enda erksana hoidmine on üks suurimatest väljakutsetest – nii tervises, suhetes kui ka oma erialal.
Tänaseks on mind aidanud järjepidevuse hoidmisel päevikud, märkmikud ja kalendrid. Trenniplaanide tegemine, päevakava paika panemine, menüüde välja mõtlemine. Ning loomulikult – vaba aja planeerimine: päevad, kus ei ole ühtegi kohtumist, ühtegi kohustust. Ilma süümepiinadeta. Sa vajad neid (kui sa ei saa võtta tervet päeva, siis kasvõi mõni tund iga nädal). Enne, kui Sa jõuad öelda, et “aga mul pole selleks aega”, siis mõtle uuesti – kas tänu sellele sa poleks veel rahulolevam ja õnnelikum ema, naine, sõbranna, tütar, kolleeg? Asi on prioriteetides – pane mõni tund nädalas ennast esikohale ja kindlasti leiad sa mõne tegevuse, millest on täiesti okei loobuda – me elame sageli teiste heaks ja teeme 50% asju ainult sellepärast, et ei soovi teistele pettumust valmistada.
Lisaks õppisin ajaga, et liikuda ja oma harjumusi saab teha igal pool (töö ajal kui ka puhkuse ajal)… ja igal eluperioodil – segastel, kurbadel ja rõõmsatel.
Kui on hästi, oskavad kõik olla rõõmsad, kui on halvemini, siis on juba suurem oskus sellest läbi tulla. Ma tean, et segaduse ajal me tahaksime kõige enam voodisse pugeda… aga just sellel ajal tuleb sinu tark tüdruk taskus mängu: sa tead, et sellel ajal on eriti oluline suhtuda endasse mõttega “mu keha on tempel”, ma teen enda jaoks ainult asju ja tegevusi, mis panevad mind hästi tundma.
Järjepideva liikumise juurutamise teeb lihtsamaks mõte, et me ei pea tegema hullumeelselt trenni. Kuigi ma armastan väga liikuda, siis on loomulikult ka minul päevi, kus ma ei viitsi teha mitte midagi. Seega ma pooldan idamaade kultuuride tarkuseid: liigu kergelt iga päev, maga piisavalt, naera rohkem, armasta piirideta. Trenniks piisab päevas 20-30 minutit. Ma teen olenevalt nädalast 3-5x trenni: mõni päev teen intensiivselt ja mõni päev ainult kerge 20-30 minutit.
Trenn pole elu, vaid see annab elule rõõmsama mõõtme – selleks, et Sa naudiksid hiljem söömist; selleks, et sa magaksid sügavamani; seksiksid naudinguga ja rohkem; oleksid parem ema ja veedaksid aega oma lähedastega heas tujus. Selleks, et Sa oleks terve. Sellepärast teeme me trenni – mitte sellepärast, et tulla klubisse ja teha selfie 🙂 Although – ka see on aeg-ajalt (rõhk: aeg-ajalt) okei!
Seepärast olen ka loonud GraceFiti programmi nii pikemaid kui lühemaid kavasid, et sa jõuaksid need reaalselt ära teha. Pane endale paika alati realistlik trennikava – kui sul ikka ei ole aega 1h liikuda, pane 30 minutit ja ära tunne selle pärast jälle süümepiinu.
Olen loonud lühemad kerged sirutused hommikuks, mis tagavad sulle naiseliku rühi, aga mis aitavad lahti saada ka seljavaludest ja muudest pideva istumise ja sundasenditega seotud terviseprobleemidest; leiad lühemad kavasid, mis annavad su kehale piisava koormuse, samas jõuad sa need alati ära teha. On pikemad kavad nendeks päevadeks sinu tsükli faasis, kui sa jaksad rohkem teha ja saad rohkem aega endale võtta.
Sa ei pea ennast hulluks treenima, vaid treeni järjepidevalt. Natukene, iga nädal.
Shalini
Ükskõik kui klišeelt see ei kõla, siis sinu parima energia, kaunima füüsilise vormi, rõõmu südamesse, naeru näole, puna põskedele ja enesekindluse meeltesse, toob liikumine. Päris ja vaba liikumine. Liikumine, mille sisse sa unustad ennast, mida sa ootad, mida sa naudid selle tegemise ajal ja mis annab sulle energiat. Just selline liikumine on ka ainuke treening, mida sa teed aastaid, mitte vaid paar kuud.
Kui sa pole liikunud nädalaid, kuid, aastaid, siis alusta nüüd! See on üks parim otsus, mida sa saad enda ja oma lähedaste jaoks teha: liikumine annab sulle ilusa vormi, selgemad mõtted ehk ausamad vastused oma südamesoovidele, leevendab sinu ärevust ja näitab sulle, kui ägedalt ja energiliselt sa ennast tunda võid.
Ilusat, ausat enese tundma õppimise teekonda,
