Tänaseks on mind aidanud järjepidevuse hoidmisel päevikud, märkmikud ja kalendrid. Trenniplaanide tegemine, päevakava paika panemine, menüüde välja mõtlemine. Ning loomulikult – vaba aja planeerimine: päevad, kus ei ole ühtegi kohtumist, ühtegi kohustust. Ilma süümepiinadeta. Sa vajad neid (kui sa ei saa võtta tervet päeva, siis kasvõi mõni tund iga nädal). Enne, kui Sa jõuad öelda, et “aga mul pole selleks aega”, siis mõtle uuesti – kas tänu sellele sa poleks veel rahulolevam ja õnnelikum ema, naine, sõbranna, tütar, kolleeg? Asi on prioriteetides – pane mõni tund nädalas ennast esikohale ja kindlasti leiad sa mõne tegevuse, millest on täiesti okei loobuda – me elame sageli teiste heaks ja teeme 50% asju ainult sellepärast, et ei soovi teistele pettumust valmistada.